lugemissoovitusi eriliseks ajaks: 10 raamatut, kus juttu jõgisoost

Kasuta erilist olukorda - mil kultuuritemplid tegevuse (ajutiselt) peatanud - vana hea sõbra, raamatu seltsis veetmiseks. Allpool mõned teosed, mille tegevus seotud ka Jõgisoo kandiga:

• Sauter, P., Vacht, V. (2017). Postkastid õrrel. Külakirjad Saue vallast. Saue vallavalitsus.
  

​​Kaks kondajat, kirjanik Peeter Sauter ja fotograaf Valdur Vacht on jäädvustanud Saue valla elu-olu suvel 2016, enne, kui vald 2017. aasta sügisel astus uude ajajärku nelja omavalitsuse ühendvalla koosseisus. Tegemist ei ole tavapärase külaraamatuga, vaid võõra inimese esmamuljega valla küladest.

• Tuule, E. (2015). Poisike rukkis. Hea Lugu.

Autobiograafiliste sugemetega raamat, milles autor vaatab tagasi aastatele 1944‒1956, tehes seda läbi 3–15aastase poisi silmade. Autor jutustab elu-olust Kanamal ning koolipõlvest Jälgimäel; saame ka teada, kuidas Jõgisoo jõe ääres kala püüti ning katseaiandis kurgiraksus käidi. 

• Liiväär, E. (2015). Saue valla mõisad. Ääsmäe Külakogu. 

​Üksikasjalik rohkete fotodega täiendatud ülevaade Saue valla mõisatest. Autor nendib, et just nukralt seisvate hüljatud mõisaasemete minevikus peitub pajatamist vääriv lugu...

• Tungal, L. (2008). Seltsimees laps. Tänapäev.

​​Autori isiklike mälestustega läbipõimunud raamat, kus jälgitakse lapse vaatenurgast elu 1950ndatel aastatel. Jõgisool, Valgevärava talus elasid ja pidasid poodi autori/peategelase vanavanemad.

• Põldmäe, J. (1993). Märkmeid Keila kihelkonnast ja Saue vallast. Infotrükk.

Ajalooline ülevaade, kus muuhulgas kirjas 1636. aastast pärinev tõdemus, et Jõgisool on peale mõisa vaid Koloma Matz ja Niszemegi Heinz. 1782.a hingeloendis on Jõgisoo külas kirja pandud 16 talu, 1939.a põllumajandusloendusel kogunes loendatud talusid 60 ligi (vrdl täna läheneb Jõgisoo majapidamiste arv 150-le).

• Eskola, A. (1986). Näitleja on ajastu lühikroonika. Mälestused. Eesti Raamat.

Aastatel 1908–1989 elanud Ants Eskola (enne eestistamist Gerhardt Esperk) kunstiline pärand on tohutu: sadade teatri-, kümnete filmirollide kõrval oli ta andekas kunstnik ja armastatud laulja. Pealinnas elanud Esperkide pere igatsus maakodu järele tõi nad mõneks aastaks (esimese ilmasõja aegu) tollase Jõgisoo küla Uku tallu, teenekas näitleja meenutab suviseid ja talviseid koolivaheaegu Keila jõe ääres. 

• Kiik, H. (1970). Tondiöömaja. Eesti Raamat. ​

​1967. aasta romaanivõistlusel I koha saanud teose tegevus keerleb Eesti NSV-s asuva kolhoosi ümber, tegevuskoha loomisel lähtus kirjanik Harju rajoonis asunud Tuleviku-nimelisest kolhoosist. Külarahvas räägib, et ainest romaani kirjutamiseks ammutas autor kohaliku poe ees pingil külameestega juttu puhudes. Romaani kirjutas autor Rahula külas Majaka talus.

• Issak, F., Vaidlo, R. (koostajad). (1960). Vagu vao kõrvale. Ajakirjanike olukirjeldusi. Eesti NSV Ajakirjanike Liit.

Jõgisoo kandis Viisnurga kolhoosis tegutsevad sihikindel esimees Arnold Salk, kiuslik revisjonikomisjoni esimees Tepman jt omakandi inimesed.

• Madarik, J. (1950). Riigikukutajad. Eesti Riiklik Kirjastus.

​Juhan Madariku (kodanikunimega Johannes Lauristin), Eesti revolutsioonilise liikumise ühe kesksema tegelase 1929. aastal Leningradis ilmavalgust näinud esikromaan annab sissevaate töölisliikumise argipäeva 1920ndate aastate alguses. Romaanis on juttu ka Jõgisool, Uku talus toimunud EKP II kongressist.

• Alavainu, A. (2016).  Elueklektika 50:50. Ajakirjade Kirjastus.

Ave Alavainu elulooraamatus on lõik, tegevuskoht Jõgisool: 
"Pealesõja aeg. Minna polnud kuhugi. Saksalased olid ema vanemad 1944. aastaks evakueerinud (sakslased evakueerisid vene pommirünnakute eest 85% elanikkonnast) Narva tagant Tallinna taha Sauele. Täpsemini – Jõgisoole. Seal elas mõisa vanas teenijatemajas üle 60 põgeniku. Natuke aega olime meiegi seal.
Laps-minu mällu on jäänud üksteise kõrvale tihedalt lükitud tumesinised raudvoodid, nii et kaugema voodi peale minemiseks pidi eelnevate peale astuma, ja … lutikad. Ei mäleta, et nad mind oleks söönud, aga meeles on vastu ahjunurka selga sügav vanaema ja sõna „lutikad“. Veel mäletan, et vist jõulude ajal, aga võib-olla ka niisama tantsis suures köögis üks tüdruk päris balletikleidis." 

---

Saue-Jõgisoo Haridusseltsi auliikme ESTER-INGE HEINASTE (s. Depman) tõlgitud raamatuid:
 
Thomas Mayne Reid "Peata ratsanik". Eesti Riiklik Kirjastus, 1959; Eesti Ekspressi Kirjastus, 2005.
Günther Krupkat „Kui jumalad surid“. Eesti Raamat, 1969.
Frank Schreider, Helen Schreider „La Tortuga“. Eesti Raamat, 1970.
Ernest Seton-Thompson „Lugusid loomadest“. Eesti Raamat, 1971.
Arthur Conan Doyle „Baskerville’ide koer“. Eesti Raamat, 1973.
Arthur Conan Doyle „Sherlock Holmes’i lood“ I, II osa. Varrak, 2003, 2012.
Jack London "Ürgne kutse. Valgekihv". Eesti Raamat, 1975.
Jack London "Lõke". Perioodika, 1976.
Jack London „Smoke Bellew. Merehunt“. Eesti Raamat, 1985.
Jack London „Eluihk“. Eesti Raamat, 1981.
Robert Louis Stevenson "Röövitud. Catriona". Eesti Raamat, 1975.
Thomas Mayne Reid "Oceola, seminolide pealik". Eesti Raamat, 1979.
Hugh Lofting "Doktor Dolittle. Doktor Dolittle'i tsirkus“. Eesti Raamat, 1982; Sinisukk, 2016.
Hugh Lofting "Dolittle'i postkontor. Doktor Dolittle'i reisid". Eesti Raamat, 1982; Sinisukk, 2016.
Rockwell Kent „Üksikul saarel“. 1985.
Margaret Mitchell „Tuulest viidud“ I ja II osa. Eesti Raamat, 1990-91; Ersen, 2000-2001; Eesti Päevalehe Kirjastus, 2008.
Catherine Gaskin „Perekonnaasjad“. Varrak, 1997.
Hall Öökull „Väikeste indiaanlaste ja koprapoegade seiklused“. Valgus, 1997.