tähistame Jõgisoo küla esmamainimise 780. aastapäeva
Keila kihelkonna 12 adramaaga Jõgisoo (Ekius) küla esmamainimisest Taani hindamisraamatus möödub 2021. aastal 780 aastat. Sellest rohkem kui 200 aastat kestis periood, mida nimetatakse mõisate kuldajastuks. Aina uhkemaks muutuvad mõisad vajasid sissetulekut, mida traditsiooniline teraviljamüük ei andnud. Rootsi võimude nõudel oli 17. sajandi lõpupoole rajatud kõrtside võrgustik, 18. sajandiks oli pea igal mõisal oli kõrts või mitugi, kus tulusalt oma pruulikoja õlut ja viina müüa.
Baltisaksa päritolu kartograafi ja poliitiku L.A. Mellini Liivimaa atlase Tallinna kreisi kaardilt aastast 1796 leiame Jõgisoo kandis Kanamaa (Kaunamäggi), Rahula (Rahhola) ja Posti kõrtsid, edasi Pärnu poole liikudes jäävad teele Ohtu (Ochto), Reomäe (Riome), Harudevahe (Arrodewahhe) kõrtsid. Kanamaa endisest postijaamast Jõgisoo küla Saue-poolses otsas Ääsmäe kandi Haruteeni on ligikaudu 9 versta ehk kümmekond kilomeetrit. Poolteistsada aastat tagasi tegutses selle lühikesel teekonnal 5 mõisa (Saue, Rahula, Jõgisoo, Ääsmäe, Tuula) 7 kõrtsi: Kanamaa, Rahula, Posti, Sillaotsa, Kasemetsa, Ohtu, Reoma ja Arudevahe... Kui teeline oleks Tallinn-Riia magistraalilt pisut kõrvale põiganud, oleks Koppelmaalt leidnud veel ühe kõrtsi ja kõrtsituba oli Voore mõisaski. On tõsi, et igal mõisal oli oma kõrts, mõnel rohkemgi.
Kuidas, kuhu ja miks just sinna said kõrtsid? Kuidas juhtus nii, et tagasihoidlik Jõgisoo mõis pidas korraga kolme kõrtsi? Käesolev vihik vaatab tagasi kõrtside ajale Jõgisoo kandis, piilub mõnda lähikonna kõrtsi. Kus need kõrtsid asusid, mida neist teada – püüame sellele küsimusele vastata.
Baltisaksa päritolu kartograafi ja poliitiku L.A. Mellini Liivimaa atlase Tallinna kreisi kaardilt aastast 1796 leiame Jõgisoo kandis Kanamaa (Kaunamäggi), Rahula (Rahhola) ja Posti kõrtsid, edasi Pärnu poole liikudes jäävad teele Ohtu (Ochto), Reomäe (Riome), Harudevahe (Arrodewahhe) kõrtsid. Kanamaa endisest postijaamast Jõgisoo küla Saue-poolses otsas Ääsmäe kandi Haruteeni on ligikaudu 9 versta ehk kümmekond kilomeetrit. Poolteistsada aastat tagasi tegutses selle lühikesel teekonnal 5 mõisa (Saue, Rahula, Jõgisoo, Ääsmäe, Tuula) 7 kõrtsi: Kanamaa, Rahula, Posti, Sillaotsa, Kasemetsa, Ohtu, Reoma ja Arudevahe... Kui teeline oleks Tallinn-Riia magistraalilt pisut kõrvale põiganud, oleks Koppelmaalt leidnud veel ühe kõrtsi ja kõrtsituba oli Voore mõisaski. On tõsi, et igal mõisal oli oma kõrts, mõnel rohkemgi.
Kuidas, kuhu ja miks just sinna said kõrtsid? Kuidas juhtus nii, et tagasihoidlik Jõgisoo mõis pidas korraga kolme kõrtsi? Käesolev vihik vaatab tagasi kõrtside ajale Jõgisoo kandis, piilub mõnda lähikonna kõrtsi. Kus need kõrtsid asusid, mida neist teada – püüame sellele küsimusele vastata.
| Jõgisoo küla esmamainimise 780. aastapäeva puhul koostatud trükise „Kus mõis, seal kõrts. Jõgisoo kandi kõrtsid“ koostajad on Aino Lehtmets ja Imbi Aaslav-Kaasik. Trükist saab sirvida Jõgisoo seltsimaja raamatutoas või alla laadida pdf-formaadis. Loe lähemalt Jõgisoo kandi kõrtsidest. |  |
