Kuulnud, et Jõgisoo seltsimajas tegutseb juba tosin aastat kangastelgede töötuba, sättisid Riisipere Nobenäpud end meie käsitöönaistele külla. Nobenäpud (noorim 71-aastane, vanim 89), kes toimetavad Nissi koguduse majas, nendivad, et on natuke nagu kassid poegadega - päris oma ruumi neil pole ja Jõgisoo käsitöötoad tekitavad heas mõttes kadedust. Igal käsitöö- ja kohvitamiskogunemisel kaasa võetav käsitöökorv on seevastu igati muljetavaldav - "Me teeme kõike!" hüüavad nobenäpud kooris - kudumid, tikkimistööd, mänguasjad, paelast lilled, rahvariide vööd...

Meiepoolsete vastuvõtjatega, käsitöötoa perenaise Malle Haabi ja Tiina Tampuuga lepiti kokku uute kohtumiste asjus - ikka selleks, et (käsitöö)kogemusi vahetada.

​​Jõgisoo seltsimaja on kohtumispaik. Vabariigi 104. aastapäeva puhul korraldatud väliüritusele esinema tulnud näitleja ja parodist Pille Pürg leidis eest kunagise kolleegi Vanalinnastuudiost – just Marta Oja oli see inimene, teatri direktori asetäitja, kes noorukese näitlejahakatise 30 aastat tagasi tööle vormistas. Jällenägemisootus oli suur – Jõgisoo kandis aktiivset pensionipõlve pidav Marta oli Pillele taaskohtumise  (ja vabariigi sünnipäeva) puhuks kiluvõileiba teinud.
 
Anne Veski, Heli Lääts, dr Vassiljev ja vanameister Edgar Savisaar naerutasid - parodist Pille Pürgi esituses - kokkutulnuid. Lörtsimärg maapind leotas saapaid ja sokke, aga peoplatsil pakutud kuum hõõgvein ja lahe, koroona levikut pärssiv atmosfäär tõstsid tuju.
 
Vabariigi sünnipäeva lõpetas õhtupimeduses Zerkala tuleteatri fantastiline tulesõu.
​
Saue-Jõgisoo Haridusseltsi esinaine Ülle Rondo ulatas tänukirjad kauaaegse raugematu panuse eest Laine Lahesoole, Sigrid Pukk’ile ja Edith Suuderile. Kiidusõnu pälvisid seltsimaja käsitööringide juhendajad, kes ajal, mil traditsiooniliste ürituste korraldamine on olnud keelatud või pärsitud, huvitegevusega majas kogukonnaelu toimimas on hoidnud.

JÕGISOO ​SELTSIMAJA VESTIBÜÜLIS ON VEEBRUARIKUUS KANGASTELGEDEL KOOTUD KALTSUVAIPADE NÄITUS​

Haridusseltsi jõulukaart 2021: Malle Haab'i käsitöö, Jõgisoo seltsimaja kangastelgede töötuba.​

Maherohelised sügisilmad meelitasid veel oktoobrikuu lõpul seltsimaja õuele istutustöödele - ikka kevadiste talgute jätkuks. Tulemus: 7 pihlakat, 5 kukerpuud ja 160+ nartsissi- ja tulbisibulat leidsid kasvukoha. Sibullilled üllatavad meid juba tuleval kevadel!

Uuri ka teisi Porikuu elamusfestivali sündmusi: https://www.porikuu.ee/​

Kes ei oleks kuulnud ühest lõpmata rikkalikust mööblilaost kuskil Viljandi maantee ääres. Et oma silm on kuningas, otsustas Jõgisoo mööbli ennistamise töötoa seltskond minna seekord Tõdvale, Arvo Raasukese mööblivaldusi üle vaatama. Eelmise sajandi üheksakümnendail, mil tühjaks jäänud või omanikku vahetanud taludest majakraam lõkke poole  või veel hullem, väljamaale kippus liikuma, nägi Raasuke omanikuta jäänud vanavaras väärtust, mis aja jooksul hinnaliseks (loe: müügikõlbulikuks) muutunud. Sest selliseid asju ju enam ei tehta!
Meie, vanamööbli huvilised, rõõmustasime, sest nii mõnigi armas talumööbli eksemplar on Jõgisool uuele elule aidatud. Ja nüüdki jäi silma üht-teist, mis peagi ennistamisele jõuab.

Mööblihuviliste varasemad väljasõidud:
​Atla mõisa mitu palet
​Tagametsa Loovusmajas uueks hooajaks laadimas 
Raikküla mõisa mööblikogu
Pärinurme vanade tööriistade kogu

Pilet: 5 EUR (igale vaatajale; tasumine kohapeal sularahas)
Lisainfo ja kohtade broneerimine: Liisi Särak, liisi@jogisooseltsimaja.ee ,5190 9011
Kohtade broneerimine pole kohustus, vaid võimalus saada nimeline koht saalis.
 
OLETE OODATUD!

Kui olime kevade alguses kokku pannud selleaastase talguplaani Jõgisoo seltsimajas, tundus see korraliku viisaastaku plaanina. Lisaks iga-aastastele hooviala korrastus-töödele oli kogunenud palju projektikesi – pooleliolevaid töid – mis ootasid lõpule viimiseks lisajõudusid. Võtsime sihiks need kõik 1 maiks ära teha. Kas ikka suudame?
Suutsime. Kokku tuli mitme päeva peale ligi 50 inimest, kes kõik oma panuse seltsimaja heakorrale andsid. Jõgisoo teeääred said prügist puhtaks ja lillede ning põõsastega kaunistatud, seltsimaja ümbrus lehtedest ja oksarisust puhtaks riisutud,  seltsimaja välilauad-pingid, kiige ja välilava üle värvitud ning keeruka konstruktsiooniga grill-ahi kokku monteeritud. Ja see ei olnud veel kõik! Spordiväljakul ootasid juba aastaid vanad ja väsinud jalgpalliväravad uuenduskuuri. Väravad said üle värvitud ja pallipoistele ning –tüdrukutele uued võrgud paigaldatud. Ka pikka aega ootel olnud laste korvpallimäng sai paika.
Iga korraliku talgupäeva juurde kuulub ka talgusupp, mida  talgulised seekord uue varikatuse all said nautida. Aga mis grillnurk see ilma lõkkeplatsita on, mõtlesid talgulised, ja hakkasid kohale veeretama suuri kive – nii sai ka see pikka aega ootel olnud mõte teoks. Nüüd on Jõgisoo seltsimajas kindel koht kus ohutult lõket teha.
Hoovile tellitud konteiner täitus prügiga ja meelitas ligi vallaelanikke nii oma külast kui kaugemaltki, kõigil ühine soov vabaneda oma kevadkoristuse käigus tekkinud prügist!
Ühtekuuluvustunne oli sel nädalavahetusel nii suur, et keegi ei märgnudki  kuidas  päev õhtusse jõudis ja nägu päikesest tulitama hakkas. Alles järgmisel hommikul andis keha tõsisest tööpäevast tunda. Kõik olid väga tublid. Kõige pisem talguline oli 1-aastane (sõi talgusuppi) ja kõige vanem 86. Tublid olid ka lapsed, kes ise aitasid jalgpalliväravaid värvida.
Suur kummardus kõigile! Nüüd saame hea tundega suvesooja oodata ja seltsimajas mõnusalt aega veeta.
Ühenduses peitub jõud!

Haridusseltsi esinaine Ülle Rondo teab, et kui kuidagi ei saa, siis miskitmoodi ikka saab - nagu Õnne tänava Are. Kui vabariigi aastapäev kuulub seltsi traditsiooniliste tähistamiste ritta ja külarahvas seda pikisilmi ootab, siis tuleb see asi ette võtta, olgu või koroonapandeemia. Või sadagu või paksu uduvihma. Arvestades olukorraga, tuli siseruumides peo pidamisest  loobuda - järelikult tähistame EV 103. aastapäeva õuel, otsustas Ülle!

Laupäeva, 20. veebruari hommikul lükkas naaberküla Tuula mees Rein (Rein Riga, vallavalitsuse liige) traktoriga seltsimaja tagused spordiväljakud hangedest priiks, seltsi liikmete abiga sai väljak ja maja piduehteisse. Kõnede ja esinemiste tarbeks oli kohandatud korvpalliplats - sini-must-valged plagud, prožektorid ja punane vaip. Platsi teises otsas, lava ees pakkus Kaie Ratasepa talust kirsiveiniga tembitud kuuma glögi.

Õhtupimeduses tõrvikutesäras platsile kohaletulnuid oli just parasjagu hajutatult - oleks mahtunud kolm korda rohkem! Ülle rõõmustas, tervitas külarahvast, vallavanem Andres Laisk tunnustas Jõgisoo rahva, eriti Ülle järjekindlust - aastapäevapeo korraldamisel. ​ Lõpuks tippis kontskingades ja punase-sinises kostüümkleidis, protokolliülema saatel (?) kohale üle-elusuuruses proua president (rollis Henrik Normann) ning pidas südantsoojendava kõne Jõgisoo rahva ettevõtmistest läinud koroona-aastal. Proua presidendi poolt ulatati tänukirjad üle Maili Talile (külarahva "hingehoidja") ja Ivika Suigusaarele (seltsimajas toimuvate Mängukooli ja lastelaagrite korraldaja). Peo lõpetas tuleteater Zerkala fantastiline tuleshow.

Sadas paksu uduvihma, aga pidu läks korda, oli tõeline tujutõstja.