​

​Koolitee on pikk. Nii on kirjas Jõgisoo kooli õpetajatele paigaldatud mälestuskivil, mille pidulik avamine toimus kooli kokkutulekul 3. juunil 2023. aastal. Mälestuskivil püüab pilku skulptor Tauno Kangro (koostöös tütrega) graniidist tahutud raamat kahe pronksist, tüdruku ja poisi figuuriga.
 
Kivisse raiutud teksti väljamõtlemine on selle graniiti tahumisega võrreldav vaevaline töö – lahendus tuli kahe Jõgisoo päritolu õpetaja abil. Merle tõi kodust Ene Hiiepuu, Leelo Tungla ja Edgar Valteri koostatud „Aabitsa“ ning Anu leidis sealt sobiva rea. On ju nii, et algkoolis saab koolitee alguse ja lõpeb alles aastate pärast. Elukestvas õppes osalejal ei lõpe koolitee kunagi… Teisalt – kui Jõgisool veel järjepidevalt kool tegutses, võis kooliteed mõõta kilomeetrites ja koduteed omakorda – tundides. Millenniumivahetuse õpilaste kooliteed lühendasid lapsevanema mugav auto või soojemal ajal jalgratas.

​Kui Saue valla väike Jõgisoo kool veel tegutseks, oleks üpris tõenäoline, et koolipere elaks iga-aastases hirmus, kas kool ikka jäetakse alles… Tuleb tuttav ette? Jõgisoo rahvale kindlasti – kodukohakooli, Jõgisoo, Koppelmaa ja Voore lapsi harinud Jõgisoo algkooli kohal rippus kaotamise, sulgemise või üleviimise „kirves“ lugematuid kordi. Kord oli lapsi liiga palju ja koolimaja lagunemas, siis lapsi liiga vähe ja õpetajaid ülearu… Siiski tegutses 1882. aastal asutatud vallakool ja 1970. aastal likvideeritud algkool järjepidevana pea terve sajandi, olles kohaliku rahva esimeseks ja varasemalt ka ainukeseks vaimu harijaks. Soov oma kooli taastada tõstis korraks veel pead, kui 1997. a asutati külarahva ja haridusseltsi ühisel jõul Jõgisoo Algkool erakoolina, kuid see ettevõtmine hääbus 2003. aastal. Ja seekord mitte väikekoolide sulgemislaines, vaid koolipidaja sisetülide tõttu.

​​Möödunud 140 aasta jooksul on kool tegutsenud kahes hoones, üürikest aega ka Valgevärava asundustalu elumaja poeruumis. 1882. aastal ehitatud Jõgisoo vallakooli hoone on tänini alles, jäädes Pärnu maantee äärde Koppelmaa teeotsa müratõkke varju ja on tänaseks välisilmelt tugevalt muutunud kahepereelamu. Annetuste ja korjanduse teel saadud vahenditest kerkis Saue-Jõgisoo Haridusseltsile 1927. aastal seltsimaja, milles hakkasid tegutsema ka raamatukogu ja kahe klassiruumiga kooliosa, saal valmis 1928. aastal. Rootsipunase laudisega kahekorruselise hoone projekteerija leiti Keilast – arhitekt Arnold Väli näol. Rootsipunasena paistab seltsimaja Pärnu maanteele ka täna, kuigi vahepeal, pärast kooli kaotamist, kui majast oli saanud eriautobaasi suvila, kattis välisseinu helehall krohvikiht.
 
Saue-Jõgisoo Haridusseltsi hoone kanti 2014. aastal kultuurimälestiste riikliku registri maaehituspärandi andmekogusse kui koolimaja. Jõgisool olid haridusselts ja kool nagu sukk ja saabas. Haridusseltsi poleks sündinud ilma koolita – ja kooli ilma seltsimajata. Sada aastat tagasi olid seltsi asutajad, õpetaja Juhan Depmani eestvedamisel, endised vallakooli õpilased, kes, erinevalt oma vanematest, ühiskirjadele – kooli kaitseks - uhked pookstavid alla viskasid. (Esivanemate allkirjaks oli tihtipeale kolm risti.)
 
Tsaariajal oli koolmeister tihti ka vallakirjutaja ametis. Hilisemal ajal sokutati seltsimaja – või rahvamaja kultuuritöö juhtimine ja raamatukogu pidamine ikka ja jälle koolijuhataja õlule. Koolmeister on maa sool, öeldi vanasti. Jõgisoo kooli õpetajaid mäletati ja mäletatakse siiani: Kastama sai kinga, sest ei osanud vene kirjakeelt, Karell käis Kuuda seminaris, Rahamägi pojast sai peapiiskop (Hugo Bernhard alustas kooliteed Jõgisool), Depman asutas haridusseltsi (tema tütrest, tõlkija Ester-Inge Heinastest sai seltsi taasasutaja), Ekemann valiti kaheksa kandidaadi seast, Neimann oli Jõgisoo mõisa sepa tütar, kes käis Tallinna Õpetajate Seminaris. Õpetajate seminarist tuli veel õpetajaid: Rannus ja - Soone, kes oli üliandekas, aga… Noonid jagasid end Jõgisoo ja Ääsmäe vahel ja EV kaitseliitlasest Tikist sai ENSV teeneline õpetaja! Armastatud koolijuht Tölpus jäi ette rahvamaja punanurga asutajale ja „pääses“ vaid paragrahviga 47, aga õnneks tulid Järvet, Kalda ja Vabi…
 
Kõiki ei nimetatud, aga kõik on meeles! Täname oma õpetajaid 3. juunil, mälestuskivi paigaldamisega kunagise Jõgisoo koolimaja juurde. Jõgisoo külas elab täna teadaolevalt vähemalt tosin õpetajat, kes töötavad Ääsmäe, Saue, Tallinna ja Tartu koolides. Seltsimajas jagatakse endiselt ka haridust, huviharidust.

​Saue-Jõgisoo Haridusseltsi poolt välja antud vihikus „Jõgisoo kooli lood“ meenutavad oma kooliaegu Jõgisoo kooli kunagised õpilased ja õpetajad. Need on lood, mis pole otseselt õppimisega seotud, kuid milleta kooli ei oleks: kuidas kooli jõuti, mida seljas kanti, mida söödi, mida koolivälisel ajal tehti. Mälestused ulatuvad möödunud sajandi neljakümnendaisse (ja kaugemalegi), mil Jõgisoo kandis jagus õpilasi mittetäieliku keskkooli pidamiseks ja tunde viisid läbi neli õpetajat.
 
Jõgisoo kooli lugude vihikut ei oleks saanud sündida, kui 2022. aasta Muuseumiöö ürituste raames poleks Jõgisoole kogunenud väärikas seltskond meenutama oma kooliaegu. Teiste lugusid kuulates-lugedes meenuvad omad koolilood!
 
Trükise koostas Imbi Aaslav-Kaasik, kujundaja oli Eve Rammo. 

Kuulnud, et Jõgisoo seltsimajas tegutseb juba tosin aastat kangastelgede töötuba, sättisid Riisipere Nobenäpud end meie käsitöönaistele külla. Nobenäpud (noorim 71-aastane, vanim 89), kes toimetavad Nissi koguduse majas, nendivad, et on natuke nagu kassid poegadega - päris oma ruumi neil pole ja Jõgisoo käsitöötoad tekitavad heas mõttes kadedust. Igal käsitöö- ja kohvitamiskogunemisel kaasa võetav käsitöökorv on seevastu igati muljetavaldav - "Me teeme kõike!" hüüavad nobenäpud kooris - kudumid, tikkimistööd, mänguasjad, paelast lilled, rahvariide vööd...

Meiepoolsete vastuvõtjatega, käsitöötoa perenaise Malle Haabi ja Tiina Tampuuga lepiti kokku uute kohtumiste asjus - ikka selleks, et (käsitöö)kogemusi vahetada.

​​Jõgisoo seltsimaja on kohtumispaik. Vabariigi 104. aastapäeva puhul korraldatud väliüritusele esinema tulnud näitleja ja parodist Pille Pürg leidis eest kunagise kolleegi Vanalinnastuudiost – just Marta Oja oli see inimene, teatri direktori asetäitja, kes noorukese näitlejahakatise 30 aastat tagasi tööle vormistas. Jällenägemisootus oli suur – Jõgisoo kandis aktiivset pensionipõlve pidav Marta oli Pillele taaskohtumise  (ja vabariigi sünnipäeva) puhuks kiluvõileiba teinud.
 
Anne Veski, Heli Lääts, dr Vassiljev ja vanameister Edgar Savisaar naerutasid - parodist Pille Pürgi esituses - kokkutulnuid. Lörtsimärg maapind leotas saapaid ja sokke, aga peoplatsil pakutud kuum hõõgvein ja lahe, koroona levikut pärssiv atmosfäär tõstsid tuju.
 
Vabariigi sünnipäeva lõpetas õhtupimeduses Zerkala tuleteatri fantastiline tulesõu.
​
Saue-Jõgisoo Haridusseltsi esinaine Ülle Rondo ulatas tänukirjad kauaaegse raugematu panuse eest Laine Lahesoole, Sigrid Pukk’ile ja Edith Suuderile. Kiidusõnu pälvisid seltsimaja käsitööringide juhendajad, kes ajal, mil traditsiooniliste ürituste korraldamine on olnud keelatud või pärsitud, huvitegevusega majas kogukonnaelu toimimas on hoidnud.

JÕGISOO ​SELTSIMAJA VESTIBÜÜLIS ON VEEBRUARIKUUS KANGASTELGEDEL KOOTUD KALTSUVAIPADE NÄITUS​

Haridusseltsi jõulukaart 2021: Malle Haab'i käsitöö, Jõgisoo seltsimaja kangastelgede töötuba.​