Meie koduloolane Aino Lehtmets selgitab kraavi tekkelugu: “See on sõja ajal ehitatud, Tallinna teatrirahvas on saadetud maale kaitsekraave kaevama. See jupp (seltsimajast praeguse Pärnu mnt-ni) on siin nende tehtud, aga ma ei tea, missuguse teatri rahva.“

​1941.aasta juulis alustati punalaevastiku ühe peamise baasi – Tallinna kindlustamist maismaa poolt Saksa vägede pealetungi vastu. Tallinna ümber nähti ette eriti ulatuslike kaitsetöödena ehitada kolmekordne kindlustuste vöönd ja linna barrikaadid. Tallinnast kaugeim nn. A-liin kulges Tallinnast 35-45 km kaugusel Keila–Jõgisoo–Kiisa–Katkumäe–Anepalu–Pikavere–Raasiku–Kostivere joonel. Peamine tõke oli tankitõrjekraav kombineerituna jõega. Kraav kujutas endast süvendit, mille nõlv tankiohtlikus suunas paiknes umbes 35-kraadise nurga all, teine nõlv aga tõusis püstja seinana. Sügavus 2 m, lisaks vastasnõlvale kuhjatud väljavõetud pinnas, nii et tõkke kogukõrgus ulatus 3 meetrini.
Nn kraavitöödele aeti Tallinna elanikud sundkorras, Tallinna garnisoniülema käskkirjaga tehti kindlustustöödest osavõtt kohustuslikuks kõikidele 16-50 aasta vanustele kodanikele, tööpäeva pikkuseks oli 8 tundi, 1941.a augustikuus otsustati mobiliseerida juba 16–60 aastased inimesed ning määrata tööpäeva pikkuseks 12,5 tundi. Kokku võis kraavitöödes osaleda kuni 25 000 tallinlast, tankitõrjekraave kaevati üle 30 kilomeetri. Naljatamisi nimetati rajatisi EK(b)P peasekretäri nime järgi Säre liiniks.
Kraavitöötajatele korraldati etendusi Eesti NSV Kunstide Valitsuse poolt organiseeritud 26 rindebrigaadi - teatrigruppide poolt. Meelelahutust pakkunud artistide brigaadid võtsid nii mõnigi kord ka ise labidad kätte. Tallinlaste suure tööpanuse puuduseks oli paraku see, et sakslastel tanke ja liikursuurtükke 1941. aasta suvel Eestis eriti polnudki ja jalaväge kaevatud tõkked pidurdada ei suutnud.

​„Ega selle kraavi äärde ei tulnud keegi. Meie laste jaoks oli see konnakraav - vesi oli sees ja kevadel tulid konnad,“ tõdeb Aino Lehtmets.
 
Loe veel:
„Palametsa pajatused: Kuidas Keilas tankikraavi kaevati“. Keila Leht, 7. juuni 2016.
Hanno Ojalo. „Tallinn Teises maailmasõjas 1939–1945“. Kirjastus Ammukaar, 2017.

Mõis oli kunagi suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus, mille hulka kuulusid väiksemate, end ise ära majandavate üksustena talud. Aastasadu suunas Jõgisoo küla elu Jõgisoo mõis. 1919.a Maaseaduse vastuvõtmise järel võõrandati paljud mõisad, Jõgisoo mõisa omanikuks sai Eesti Vabariik 1926.a. Mõisa hooned jagunesid erinevate omanike vahel ja kohandati nende vajadustele vastavalt ümber. 
Enam kui pool sajandit tagasi ostis Jõgisoo mõisasüdame (peahoone hävis tulekahjus I maailmasõja ajal) arhitekt Kalju Mark abikaasa Ailiga, kes kohandasid kunagise valitsejamaja elamuks. Nende tütar Anu Joon tutvustas Muuseumiöö raames Jõgisoo mõisa kaugemat, aga eelkõige lähemat ajalugu - kuidas unarusse jäänud kolhoosivara on kujunenud ülimalt isikupäraseks koduks mitmele perele.

Jõgisoo seltsimajas tähistati Eesti Vabariigi 101.aastapäeva traditsioonilise pidulikkusega: ülevad kõned, tänukirjad, võrratu tort ja meeletu tants. Vallavanem Andres Laisk tunnustas tegusaid kogukondi, kelle esindajaid oli saalis 13 külast ja kahest linnast. Vastne Saue valla vapimärgi omanik, Saue-Jõgisoo Haridusseltsi esinaine Ülle Rondo tänas oma pidupäevakõnes juubeliaasta sündmuste ja projektide eestvedajaid. Seejärel tervitas seltsimaja saali kogunenud seltskond šampuseklaaside kõlinal, sünnipäevalaulu saatel peomeeleolu loojat, muusikut Mait Maltist (kellel oli samal päeval sünnipäev).

Õhtu üllatuseks oli maali avamine – „Jõgisoo seltsimaja AD 2018“ maali autoriks on Keiu Kuresaar. Maal on kingitus kogukonnale EV100 puhul, kingi soetamiseks korraldatud korjanduses osalejate nimed saavad väärikalt maali tagaküljel jäädvustatud.

​EV 101.aastapäeva tähistamisele Jõgisoo seltsimajja olid kutsutud naabrid lähemalt ja kaugemalt Saue vallast, üheskoos Ääsmäe aktiiviga rõõmustas haridusselts esmakohtumise üle Riispere ja Turba seltsingutega. Ühel meelel nõustuti, et kogemuste vahetamine viib uute ideede sünnini ning sealt edasi eduka ühistegevuseni. Ikka kogukonna heaks! 

Jõgisoo seltsimaja piparkoogilõhnalisse saali kogunes väärikas piduliste seltskond 14. detsembril, et pidada maha üks meeleolukas ühislaulmine (ja tantsimine) Lõõtspillipoiste saatel. Jõgisoo ja ümberkaudsete külade ning Saue linna eakate jõulupidu päädis üllatuskülalise – jõuluvana saabumisega.
Jõuluvanale, kes seekord jõudis kohale saanil, millele olid rattad alla monteeritud (vastavalt ilmastikuoludele) on tee seltsimajja juba varasematest aegadest tuttav, vaevalt nädal varem rõõmustas ta Jõgisoo kandi lapsi.

Laste jõulupidu Jõgisoo seltsimajas toimus 9. detsembril. Pärast lasteteatri Rõõmulill etendust „Nõiatüdruk Mirell ootab jõule“ jõudis kätte jõuluvana kingikotti piilumise aeg – kingisoovijaid, luuletuste lugejaid või laulu esitajaid lapsi oli tõesti palju, üle viiekümne! 

​​Kaks toredat Saue valla naabrit, Jõgisoo ja Valingu-Aila kutsuvad kõiki mõnusat pühadeootuse meeleolu looma. Jõgisoo seltsimajas toimub 1. detsembril algusega kell 11 mitu töötuba, kus saate inspiratsiooni ja oskuseid endale meeleolu ja lähedastele kingituste loomiseks. Töötoad on tasuta, kuid kohtade arv neis on piiratud ja vajalik on eelnev registreerimine.

​Seltsimajja paigaldatakse maakütte kollektorile tuginev raadiaatorküttesüsteem. Saue-Jõgisoo Haridusseltsi kevadine projektitaotlus EASile maaküttesüsteemi paigaldamiseks lahenes positiivselt, oma õla seltsimaja kütteprobleemi lahendamisele paneb alla Saue vallavalitsus. Siiani kasutuses olnud õliküte on osutunud kulukaks, mistõttu on seltsimaja külmaperioodil olnud alaköetud. Maaküttesüsteem tagab pea sajandivanuses, Arnold Väli projekteeritud ja 1927.aastal ehitatud kogukonnahoones aastaringselt ühtlaselt sooja temperatuuri, mis on rõõmus uudis nii majas tegutsevale mängukoolile kui käsitööringides tegutsejatele, samuti menukate lasteetenduste külastajaile.
Nooremaile kogukonnaliikmeile mõeldes paigaldatakse seltsimaja õuealale 2 erinevat kiike ja väike ronila – mänguväljaku projekt saab teoks HOL „Kohaliku omaalgatuse programmi“ toel.
Ükski projekt poleks mõeldav ilma tegusa ja toetava kogukonnata, taasiseseisvumisest möödunud aastate jooksul on seltsimaja korrastustöödel ja haridusseltsi ettevõtmistes kaasa löönud hulgaliselt seltsi liikmeid-vabatahtlikke – selle eest tänud kõigile!

​2018. aasta augusti lõpus paigaldati Jõgisoo seltsimaja hoovialale firma Pomo Playgrounds poolt vahva laste mänguväljak, mis koosneb 2 erinevast kiige komplektist ning väikesest ronilast. Kauaoodatud mänguväljaku rajamine sai võimalikuks tänu KOP (kohaliku omaalgatuse programm) projektitoetusele. Projekti eestvedajad olid Ülle Rondo ja Ivika Suigusaar. 

​7.10.2018 toimus juba sügiseses Jõgisoo seltsimajas Jõgisoo küla lastehommik ning hoolimata vihmasest ilmast oli mänguväljak laste seas väga populaarne.

Uus hooaeg Jõgisoo mööbli ennistamise töötoas algab ikka oktoobrikuuga ja tegutseme endiselt laupäeviti kell 11-15. Kuid – kõigepealt põikame naaberkülla: laupäeval, 6. oktoobril kell 11-14 teeme väljasõidu Tagametsa Loovusmajja, kus meid ootavad Rave ja Madis ning nende lugematud tugitoolid (töötoast tuttavad!).
Keraamikatöökojas on meil Rave juhendamisel võimalus harjutada kätt keraamilise eseme valmistamisel. Osavõtutasu 15€ (sisaldab töötoa materjale ja juhendamist, lisandub keraamika glasuurimise maksumus).

​Jõgisoo seltsimaja oma 90-aastase ajalooga on justkui loodud koduloo-uurimise keskuseks, tunnistasid Saue Kodu-uurimise Seltsingu liikmed 19.mail toimunud töötoas „Kuidas sünnib kodu lugu“ (lahku kirjutatud). Kodu lugu on nii talu kui pere lugu, aga ka küla või hoopis linna lugu. Saue seltsing on juba 15 aastat uurinud, talletanud ja säilitanud kodulinna ja selle lähiümbruse aja- ja kultuurilugu.

​Jõgisoo ja selle ümbruskonna koduloo-uurimise traditsioon ulatub veelgi kaugemale, kuid on ikka jäänud paari-kolme inimese kanda. Jõgisool on suure töö arhiivides tuulates ja majapidamiste käekäiku läbi aastakümnete (ja -sadade) jäädvustades teinud Aino Lehtmets. Kel huvi, saab oma talu looga seltsimajas tutvuda, kus kohalik kroonika köidetesse talletatud. Ja sealt edasi jätkata omaenda ja pere loo kirja panekuga!
​
Koduloo uurimist tuleks alustada iseendast ja panna paberile kirja kõik, mida oma pere/sugulaste/elukoha kohta tead. Seejärel tee sahtlid korda, järjesta olemasolevad dokumendid. Ning siis asu fotokogu kallale ja püüa kirjutada iga foto juurde kus ja millal see on tehtud ning kes on fotol kujutatud. Edasi viib tee teadjatele külla ehk inimeste juurde, kes võivad teada vastuseid sinu korraloomistuhinas tekkinud küsimustele...

Mis on kodu-uurimise eesmärk? Kodu-uurimise eesmärk on väärtustada kodukanti läbi selle tundmaőppimise, uurimistöö tasuks on rikkam kogukond – rikkam ajaloo ja lugude poolest! 

17.aprillil võõrustas Jõgisoo seltsimaja 50 väärikat Saue päevakeskusest, kes valla volikogu esimehe Eero Kaljuste korraldatud Saue valla tutvustamise ringreisi käigus, jõudsid Hüürult Kumna ja Valingu kaudu Jõgisoole ning jätkasid teekonda Koppelmaa kaudu Ääsmäele. Haridusseltsi esinaine Ülle Rondo pidas sütitava kõne, tutvustas pea sajandivanuse seltsi ja maja ajalugu ning rõhutas järjepidevuse tähtsust kogukonna ettevõtmistes.  ​