Kasuta erilist olukorda - mil kultuuritemplid tegevuse (ajutiselt) peatanud - vana hea sõbra, raamatu seltsis veetmiseks. Allpool mõned teosed, mille tegevus seotud ka Jõgisoo kandiga:
HARIDUSELU PUUDUTAV KORRALDUS KEHTIB KUNI OLUKORRA MUUTUMISENI. MEETMETE VAJALIKKUST HINNATAKSE IGA KAHE NÄDALA JÄREL.Ole eriolukorraga kursis:
https://www.valitsus.ee/et/uudised/valitsus-kuulutas-eestis-valja-eriolukorra-1-maini Seoses eriolukorraga Eesti Vabariigis jääb 14. märtsil 2020.a teater Jõgisool ära. Etendus toimub 29. mail 2020.a kell 19 Jõgisoo seltsimajas. Kehtivad samad piletid. - Kes on eelnevalt piletid välja ostnud ja ei saa järgmisel kuupäeval tulla, raha tagastatakse. - Kes ei soovi uuel kuupäeval tulla, palun teatada, annulleerime Teie teatripiletid. - Kes on end registreerinud laupäevasele etendusele ja saavad osaleda uuel kuupäeval, kohtumiseni 29. mail! Olgem terved! vastupandamatu monokomöödia ealistest iseärasustest |
 Pilet 15€ (piletid Ave 55660875, Ülle 5012033) | Kui vana sa oled? 30? 40? 50? 60? On sel tähtsust? Me vananeme, kas tahame seda, või mitte. Kas oleme vanemaks saades targemad? Mis juhtub meie vestlusteemadega? Kuidas mõjutavad aastad meie maitset, juuste värvi ja kaalu? Vananemisega kaasnevaid iseärasusi lahkab armastatud näitleja ja lavastaja Andres Dvinjaninov, kes on lavalaudu vallutanud ja publikut hullutanud pea nelikümmend aastat. Nüüd, oma kuuekümneviienda, vabandust, 56. eluaasta lävel räägib ta eelarvamustevabalt ja teravmeelselt unustamisest, tervisest, abielust, plastilisest kirurgiast, pidutsemisest, treeninghüsteeriast, söömisharjumustest ja paljust muust. Lavastus põhineb rootsi kirjaniku ja arsti Rickard Fuchsi menukil „Sa ei näe nii vana välja!“ („Du ser inte så gammal ut!“). |
 | Eesti Vabariigi 102. aastapäeva pidu Jõgisoo seltsimajas toimub laupäeval, 15. veebruaril 2020. a kell 19 Kavas:
|
| | Iseseisvus, vabadus, järjepidevus ja koostegemise rõõm kogukonnas - need olid märksõnad, mis kõlasid Eesti Vabariigi 102. aastapäeva peokõnedes Jõgisoo seltsimajas. |
| Fotograaf Kai Kuusik-Greenbaum | Haridusseltsi esinaine Ülle Rondo tänas aktiivseid seltsi liikmeid-talgulisi ning tuletas meelde, et just talguliste abiga alustati seltsimaja ehitamist 95 aastat tagasi. Tänukirja said: Maili ja Ants Tali, Tähti ja Ado Mälton, Helmi Niin, Tiina Tampuu, Indrek Nurk, Mihkel Joon, Vello Roots, Edith Suuder, Eero Särak, Anne ja Urmas Kalda.  Külalisi naerutas Henrik Normann oma parimate paladega, fotol koos peo korraldajate Ivika ja Üllega. |
Kuidas 95 aastat tagasi asutati Saue-Jõgisoo Haridusselts
Saue-Jõgisoo Haridusseltsi asutajad 1925.a (Foto Harjumaa Muuseumi kogust).
Kolmandaks jõulupühaks, s.o 27. detsembriks 1924. aastal, kutsus endine Jõgisoo kooliõpetaja Juhan Depman Jõgisoo koolimajja ümbruskonna elanikke pärast jõulupuud toimuvale rahvakoosolekule. Depman leidis, et „ümbruskonna vaimlise arengu kaitseks ja edendajaks tuleb asutada vastavaid sihte taotlev selts“, tõukeks Saue vallavolikogu otsus jätta Jõgisoo raamatukogu avalike raamatukogude võrgust välja, - sama saatus ootas ka Jõgisoo algkooli. Depmani üleskutse peale luua Jõgisoole haridusselts kostis rahva hulgast üks mehehääl: „Ära aja lora, Depman, seda lora ei taha keegi kuulata.“ Lora jäi siiski ajamata, sest pärast pikemaid läbirääkimisi otsustati ühel häälel selts asutada, nimeks sai see Saue-Jõgisoo haridusselts. Peale Jõgisoo, Koppelmanni ja Voore kogukondade võtsid koosolekust osa esindajad Sauelt, Ääsmäelt ja Tuulast. Kokku viibis koosolekul 52 inimest.
Saue-Jõgisoo Haridusseltsi põhikiri on registreeritud rahukogus 17. jaanuaril 1925. aastal ning esimene peakoosolek kutsuti kokku 1. veebruaril, mil valiti esimene 15-liikmeline juhatus ning 5-liikmeline revisjonikomisjon. Lähemasse töökavasse võeti vastu hoolitsemine raamatukogu ja algkooli eest, samuti kursuste, pidude ja laulukoori harjutuste korraldamine. Kuna seltsil oli kavatsus tulevikus tegevust laiendada, otsustati sama aasta aprillikuus toimunud koosolekul osta Jõgisoo mõisast eraldatud maakoht nr 15. Maatükile, mille suurus oli u 16,78 ha, plaaniti asutada seltsimaja, spordiplats, aed jne. Aga see on juba järgmine lugu.
Allikas: Saue-Jõgisoo Haridusseltsi 10-aastase tegevuse ülevaade 1925-1935.
Saue-Jõgisoo Haridusseltsi põhikiri on registreeritud rahukogus 17. jaanuaril 1925. aastal ning esimene peakoosolek kutsuti kokku 1. veebruaril, mil valiti esimene 15-liikmeline juhatus ning 5-liikmeline revisjonikomisjon. Lähemasse töökavasse võeti vastu hoolitsemine raamatukogu ja algkooli eest, samuti kursuste, pidude ja laulukoori harjutuste korraldamine. Kuna seltsil oli kavatsus tulevikus tegevust laiendada, otsustati sama aasta aprillikuus toimunud koosolekul osta Jõgisoo mõisast eraldatud maakoht nr 15. Maatükile, mille suurus oli u 16,78 ha, plaaniti asutada seltsimaja, spordiplats, aed jne. Aga see on juba järgmine lugu.
Allikas: Saue-Jõgisoo Haridusseltsi 10-aastase tegevuse ülevaade 1925-1935.
 | Juhan Depman (1889-1961) oli Jõgisoo Algkooli juhataja aastatel 1919-1926, Saue-Jõgisoo Haridusseltsi juhatuse esimene esimees, seltsi auliige alates 10. veebruarist 1935. a. Haridusseltsile oma maja ehitamise mõtte algataja. |
 | Psst! PANE LASTE JÕULUPEOL KINGIKOTI SAAJA KIRJA enne 10.detsembrit, kandes osalustasu 5€ MTÜ Saue-Jõgisoo Haridusselts arvele EE322200001120083061 (selgitusse märkida lapse/laste nimed). |
 | Siin on ilus elada! Jõgisoo kandi inimestele kõike head ja rõõmsaid jõule soovis pärast südantsoojendavat kontserti Hiiumaa poiss Boris Lehtlaan. |  | Seltsimaja saali on jõulukuused juba möödunud sajandist saadik jõudnud ikka Koppelmaalt Lepiku talu maadelt. Aitäh, jõulukuusevana Kalle! |
 Tule ja tee omale jõulupärg - uksele, lauale või kaminale. Jõulupärja töötoas saab valmistada kunstmaterjalidest pärja, mis kestab aastaid. Pärja tegemiseks vajalik kunstmaterjalist põhi, kaunistused ja vahendid saab koha pealt. Saate oma fantaasia järgi kujundada kauni pärja. - juhendaja Liis Grupis on 10 kohta ehk osalejate arv on piiratud! Registreerimine ja lisaküsimused lilladisain@gmail.com Osavõtt on tasuta!  | Veeda piparkoogilõhnaline advendieelne laupäevahommik Jõgisoo seltsimajas: uudista ja proovi kätt mööbli restaureerimise, keraamika ja vaibakudumise töötubades, kaunista jõulupärg või meisterda jõulukroon... TUNNE RÕÕMU OMA KÄTEGA LOODU ÜLE! Astu läbi! Vaata töötubade infot: HUVITEGEVUS  PILLIROOKROONIDE TÖÖTUBA Lühike ülevaade pillirookroonide levikust meil ja mujal. Tutvume erinevate paikkondade oktaeederkroonidega Eestis, ka erikujulise Vormsi saarelt pärineva jõulukrooniga ning seinatärnidega. Räägime pilliroo korjamisest, puhastamisest ning lõikamisest. Õpime valmistama oktaeedrit ning krooni kokkupanekut. Töötoas olemas juba vastavasse mõõtu lõigatud pilliroolülid ja muud vajaminevad töövahendid. Igal osalejal valmib üks oktaeederkroon. Osalustasu: 1-5 osalejat 20€, al 6 osalejat 15€ |
Kohtume 30. novembril kell 11.00-14.00 Jõgisoo seltsimajas!
VAIBAKUDUMISE TÖÖTOAS ON UUED KANGASTELJED!
Vaibakudumise töötoa perenaine Malle rõõmustab - Tartumaalt Tabiverest toodud uhiuued kangasteljed ja käärpuu on kaasa Kalju abiga üles pandud ja lausa kutsuvad kuduma!
Kel vaibamuster silme ees - võta ühendust Mallega, loe lähemalt VAIBAKUDUMISE TÖÖTUBA.
Kangasteljed ja käärpuu on valmistatud Isetehtu OÜs.
Kel vaibamuster silme ees - võta ühendust Mallega, loe lähemalt VAIBAKUDUMISE TÖÖTUBA.
Kangasteljed ja käärpuu on valmistatud Isetehtu OÜs.
| Piletid välja müüdud! Kohtumiseni!  EESTI MEES JA TEMA POEG on tuntud karikaturisti ja stsenaristi Peep Pedmansoni näidend, mis on kirjutatud nimelt Sepo Seemanile. Iga mees on poeg ja tavaliselt ka isa. See on imelihtne ja imeselge. Sellest Sepo sel ühe-mehe-õhtul räägibki. Inimeselt inimesele. | 10. novembril on rahvakalendri järgi mardipäev, 10. novembril ehk novembri teisel pühapäeval on isadepäev, 19. novembril on rahvusvaheline meestepäev. Jõgisoo ja Ääsmäe külaseltside koostööna tähistame MEESTEPÄEVA reedel, 15. novembril Sepo Seemani etendusega "EESTI MEES JA TEMA POEG". Tee oma lähedasele - olgu ta isa, abikaasa, poeg, vend või lihtsalt Mart - hinge kosutav kingitus: too ta Jõgisoole teatrisse! Etendus algab kell 19 Kestus u 2x45min TULE VAREM KOHALE! Avatud on kohvik, enne etendust tervitusnaps, vaheajal magus üllatus! Lummavat meeleolu- ja taustamuusikat klaveril ja saksofonil teeb duo AD Libitum. |
Pärnu maanteelt seltsimajja viiva tee ääres toimub viimaste talgute ajal algust tehtud maaparandus- ja haljastustööde lõpetamine – eesmärk on Vesiveski tee äärest tenniseväljakuni ulatuv vesine ja võsastuv kraav tasandada ning tee äärde istutada puud.
Meie koduloolane Aino Lehtmets selgitab kraavi tekkelugu: “See on sõja ajal ehitatud, Tallinna teatrirahvas on saadetud maale kaitsekraave kaevama. See jupp (seltsimajast praeguse Pärnu mnt-ni) on siin nende tehtud, aga ma ei tea, missuguse teatri rahva.“
1941.aasta juulis alustati punalaevastiku ühe peamise baasi – Tallinna kindlustamist maismaa poolt Saksa vägede pealetungi vastu. Tallinna ümber nähti ette eriti ulatuslike kaitsetöödena ehitada kolmekordne kindlustuste vöönd ja linna barrikaadid. Tallinnast kaugeim nn. A-liin kulges Tallinnast 35-45 km kaugusel Keila–Jõgisoo–Kiisa–Katkumäe–Anepalu–Pikavere–Raasiku–Kostivere joonel. Peamine tõke oli tankitõrjekraav kombineerituna jõega. Kraav kujutas endast süvendit, mille nõlv tankiohtlikus suunas paiknes umbes 35-kraadise nurga all, teine nõlv aga tõusis püstja seinana. Sügavus 2 m, lisaks vastasnõlvale kuhjatud väljavõetud pinnas, nii et tõkke kogukõrgus ulatus 3 meetrini.
Nn kraavitöödele aeti Tallinna elanikud sundkorras, Tallinna garnisoniülema käskkirjaga tehti kindlustustöödest osavõtt kohustuslikuks kõikidele 16-50 aasta vanustele kodanikele, tööpäeva pikkuseks oli 8 tundi, 1941.a augustikuus otsustati mobiliseerida juba 16–60 aastased inimesed ning määrata tööpäeva pikkuseks 12,5 tundi. Kokku võis kraavitöödes osaleda kuni 25 000 tallinlast, tankitõrjekraave kaevati üle 30 kilomeetri. Naljatamisi nimetati rajatisi EK(b)P peasekretäri nime järgi Säre liiniks.
Kraavitöötajatele korraldati etendusi Eesti NSV Kunstide Valitsuse poolt organiseeritud 26 rindebrigaadi - teatrigruppide poolt. Meelelahutust pakkunud artistide brigaadid võtsid nii mõnigi kord ka ise labidad kätte. Tallinlaste suure tööpanuse puuduseks oli paraku see, et sakslastel tanke ja liikursuurtükke 1941. aasta suvel Eestis eriti polnudki ja jalaväge kaevatud tõkked pidurdada ei suutnud.
„Ega selle kraavi äärde ei tulnud keegi. Meie laste jaoks oli see konnakraav - vesi oli sees ja kevadel tulid konnad,“ tõdeb Aino Lehtmets.
Loe veel:
„Palametsa pajatused: Kuidas Keilas tankikraavi kaevati“. Keila Leht, 7. juuni 2016.
Hanno Ojalo. „Tallinn Teises maailmasõjas 1939–1945“. Kirjastus Ammukaar, 2017.
1941.aasta juulis alustati punalaevastiku ühe peamise baasi – Tallinna kindlustamist maismaa poolt Saksa vägede pealetungi vastu. Tallinna ümber nähti ette eriti ulatuslike kaitsetöödena ehitada kolmekordne kindlustuste vöönd ja linna barrikaadid. Tallinnast kaugeim nn. A-liin kulges Tallinnast 35-45 km kaugusel Keila–Jõgisoo–Kiisa–Katkumäe–Anepalu–Pikavere–Raasiku–Kostivere joonel. Peamine tõke oli tankitõrjekraav kombineerituna jõega. Kraav kujutas endast süvendit, mille nõlv tankiohtlikus suunas paiknes umbes 35-kraadise nurga all, teine nõlv aga tõusis püstja seinana. Sügavus 2 m, lisaks vastasnõlvale kuhjatud väljavõetud pinnas, nii et tõkke kogukõrgus ulatus 3 meetrini.
Nn kraavitöödele aeti Tallinna elanikud sundkorras, Tallinna garnisoniülema käskkirjaga tehti kindlustustöödest osavõtt kohustuslikuks kõikidele 16-50 aasta vanustele kodanikele, tööpäeva pikkuseks oli 8 tundi, 1941.a augustikuus otsustati mobiliseerida juba 16–60 aastased inimesed ning määrata tööpäeva pikkuseks 12,5 tundi. Kokku võis kraavitöödes osaleda kuni 25 000 tallinlast, tankitõrjekraave kaevati üle 30 kilomeetri. Naljatamisi nimetati rajatisi EK(b)P peasekretäri nime järgi Säre liiniks.
Kraavitöötajatele korraldati etendusi Eesti NSV Kunstide Valitsuse poolt organiseeritud 26 rindebrigaadi - teatrigruppide poolt. Meelelahutust pakkunud artistide brigaadid võtsid nii mõnigi kord ka ise labidad kätte. Tallinlaste suure tööpanuse puuduseks oli paraku see, et sakslastel tanke ja liikursuurtükke 1941. aasta suvel Eestis eriti polnudki ja jalaväge kaevatud tõkked pidurdada ei suutnud.
„Ega selle kraavi äärde ei tulnud keegi. Meie laste jaoks oli see konnakraav - vesi oli sees ja kevadel tulid konnad,“ tõdeb Aino Lehtmets.
Loe veel:
„Palametsa pajatused: Kuidas Keilas tankikraavi kaevati“. Keila Leht, 7. juuni 2016.
Hanno Ojalo. „Tallinn Teises maailmasõjas 1939–1945“. Kirjastus Ammukaar, 2017.
sügisesed haljastustööd keila jõe jalakäijate silla juures
 | Teadusteatri KVARK etendus on justkui võluri küllatulek - kunagi ei tea, mis juhtuma hakkab! Kindel on see, et etendus ei jäta kedagi külmaks ja kõik lahkuvad teadmiste võrra rikkamana. Meile tuleb KVARK külla pühapäeval, 13.oktoobril 2019.a! Piletimüük on alanud! Pileti hind nii lapsele kui täiskasvanule on 8.- EUR Kohapeal on avatud KOHVIK! |
Porikuu festival on Loode-Eestis oktoobrist novembrini kulgev elamusfestival, mis toob kokku rohkelt erineva iseloomuga sündmuseid rahvakultuurist maitse- ja spordielamusteni.
Vaata ka teisi porikuu festivali üritusi: https://www.porikuu.ee/
Vaata ka teisi porikuu festivali üritusi: https://www.porikuu.ee/
Seltsimaja mööbli restaureerimise töötoa jaoks algas uus hooaeg traditsiooniliselt väljasõiduga, seekord Raplamaale Atla mõisa. Väljasõidu eesmärk on ikka olnud silmaringi laiendamine, märksõnadeks vanamööbel, ruum, (aja)lugu, loovus...
Atla mõisas ootasid meid ettevõtlik pererahvas ja muinasjutulised interjöörid. Mõisahoone on juba paarkümmend aastat perele koduks olnud. Mõisakeraamika kaubamärgi all toodetakse kohapeal imelist tarbekeraamikat (sõstra- ja tikriseeria!), alustatud on omanimelise napsi tootmisega (mis juba esimesi loorbereid rahvusvahelistel konkurssidel lõikab).
Vaata meie varasemaid väljasõite:
Tagametsa Loovusmajas uueks hooajaks laadimas
Raikküla mõisa mööblikogu
Pärinurme vanade tööriistade kogu
Atla mõisas ootasid meid ettevõtlik pererahvas ja muinasjutulised interjöörid. Mõisahoone on juba paarkümmend aastat perele koduks olnud. Mõisakeraamika kaubamärgi all toodetakse kohapeal imelist tarbekeraamikat (sõstra- ja tikriseeria!), alustatud on omanimelise napsi tootmisega (mis juba esimesi loorbereid rahvusvahelistel konkurssidel lõikab).
Vaata meie varasemaid väljasõite:
Tagametsa Loovusmajas uueks hooajaks laadimas
Raikküla mõisa mööblikogu
Pärinurme vanade tööriistade kogu
| Kui pead lugu käsitööst, - tahad tunda rõõmu oma kätega loodu üle, - tahad luua midagi ainukordset, - tahad luua midagi isikupärast, millele oled andnud või lisanud oma saamisloo... … tule löö kaasa Jõgisoo seltsimaja käsitöötubades, igal laupäeval alates kella 11. Tegevustega võid liituda endale sobival ajal! vaata lähemalt HUVITEGEVUS |  |
Kohalooline näitus "Maastikumustrid" - Jõgisoo ja ümberkaudsed külad ajaloolistel kaartidel
18/5/2019
 Tule muuseumiööl uudistama Jõgisoo seltsimajja: grüünesse piknikule, saali näitusele MAASTIKUMUSTRID Jõgisoo, Koppelmaa, Voore ja Valingu külad ajaloolistel kaartidel
| 2019. aasta Muuseumiöö teema – mustrid, "Öös on mustreid" – kutsub külastajaid tabama mustreid elus meie ümber: kultuuris, ühiskonnas, looduses ja küsima milliste mustrite osad me ise oleme. Missugune on see sotsiaalne ja geograafiline ruum, kus on elanud meie esivanemad või kuhu oleme ise elama asunud? Igal paikkonnal on oma identiteet, mida selle ajaloo tundmine tugevdab. Kohaliku inimese ajaloouurimisi toetavad ümbritsev maastik, alates talukohast, laienedes naabertaludele ja külale, sealt edasi mõisale ja kihelkonnale... Jõgisoo seltsimaja saalis ja fuajees on avatud Rahvusarhiivi kaardikogust valitud ajalooliste kaartide reproduktsioonidest koostatud näitus "Maastikumustrid". Näituse koostaja on Imbi Aaslav-Kaasik, ettevalmistamisel olid abiks Merle ja Veiko Laretei, Art Frame OÜ. Ehkki vanad kaardid on eelkõige ajaloodokumendid, võib neid vaadata ka kui kunstiteoseid (RA kaardid). |
Mõis oli kunagi suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus, mille hulka kuulusid väiksemate, end ise ära majandavate üksustena talud. Aastasadu suunas Jõgisoo küla elu Jõgisoo mõis. 1919.a Maaseaduse vastuvõtmise järel võõrandati paljud mõisad, Jõgisoo mõisa omanikuks sai Eesti Vabariik 1926.a. Mõisa hooned jagunesid erinevate omanike vahel ja kohandati nende vajadustele vastavalt ümber.
Enam kui pool sajandit tagasi ostis Jõgisoo mõisasüdame (peahoone hävis tulekahjus I maailmasõja ajal) arhitekt Kalju Mark abikaasa Ailiga, kes kohandasid kunagise valitsejamaja elamuks. Nende tütar Anu Joon tutvustas Muuseumiöö raames Jõgisoo mõisa kaugemat, aga eelkõige lähemat ajalugu - kuidas unarusse jäänud kolhoosivara on kujunenud ülimalt isikupäraseks koduks mitmele perele.
Enam kui pool sajandit tagasi ostis Jõgisoo mõisasüdame (peahoone hävis tulekahjus I maailmasõja ajal) arhitekt Kalju Mark abikaasa Ailiga, kes kohandasid kunagise valitsejamaja elamuks. Nende tütar Anu Joon tutvustas Muuseumiöö raames Jõgisoo mõisa kaugemat, aga eelkõige lähemat ajalugu - kuidas unarusse jäänud kolhoosivara on kujunenud ülimalt isikupäraseks koduks mitmele perele.
Tiina Tiitus on tuntud isikliku arengu ja suhtenõustaja ning oodatud lektor. Ta käsitleb ausalt ja julgelt eelnevate põlvkondade raskeid kogemusi, mis kajavad meie tänastes suhetes. Ta läheneb mehe-naise ja vanema-lapse suhetele uudse nurga alt, raputades õige-vale ja hea-halva uskumusi.
Mis on armastus? Kas tahaksid oma kallimaga olla elu lõpuni õnnelikult koos? Kas armastus on igavene? Saad teada, miks suhted ei toimi, kuidas meile antakse üle sadu põlvkondi juurdunud uskumused armastusest, võimust, allumisest ja oma eluga hakkamasaamisest!
Mis on armastus? Kas tahaksid oma kallimaga olla elu lõpuni õnnelikult koos? Kas armastus on igavene? Saad teada, miks suhted ei toimi, kuidas meile antakse üle sadu põlvkondi juurdunud uskumused armastusest, võimust, allumisest ja oma eluga hakkamasaamisest!
Kõik meie kannatused saavad alguse lapsepõlvest, suhetest oma vanematega. Nemad omakorda on saanud need oma esivanematelt ja andnud neid automaatselt oma järglastele edasi. Need valusad mustrid annavad endast märku kõige valusamalt lähisuhtes. Kui näed neid läbi ja muudad, siis lõpevad kannatused sinuga ega lähe su lastele edasi.
Jagati näpunäiteid, kuidas soovida oma ellu nii, et saaksid seda, mida soovid, kuidas ära tunda tagurpidi ja õigetpidi maailm ja millised valikud on sinu hüvanguks. Saad teada, kas su praegusel suhtel on võimalus kesta.
Kõigil osalejatel oli võimalus osta signeeritud raamat „Armastuse varjatud saladused“
Kõigil osalejatel oli võimalus osta signeeritud raamat „Armastuse varjatud saladused“
 Etendus kestab 40 minutit. Pilet: 5 EUR Lisainfo ja kohtade broneerimine: Liisi Särak, liisi@jogisooseltsimaja.ee ; 5190 9011 Kohtade broneerimine pole kohustus, vaid võimalus, saada nimeline koht saalis. | Lasteteater Trumm mängib pühapäeval, 17. märtsil 2019 algusega 12:00 lastele etenduse "Lambaarst". Etendus on lustakas, aga ühtlasi täis tarkuseteri ja häid nõuandeid, mis sobib vaatamiseks nii lasteaia-kui koolilastele ning on tore elamus ka täiskasvanutele. "Lambaarst" on hästi hoogne ja tempokas etendus! Ei ole just eriti lõbus, kui vahetult enne sünnipäeva haigeks jääda. Aga just niimoodi läks kahe lõbusa lambaga. Külma ja tuulega õues ringi lipates külmetasid nad ennast ja nüüd on oht, et sünnipäev möödub neil tõvevoodis. Kas tõesti nad ei saagi sel aastal pidutseda ja külalisi vastu võtta ? Õnneks saavad lambad abi kuulsalt lambaarstilt, kes vahvad loomad terveks ravib, õpetab neile kuidas külmal ajal oma tervist hoida ning avaldab saladuse, mida tuleb süüa, et alatu terve püsida. OLETE OODATUD! |
 Pikemalt uuri Ralfi tegemisi: http://www.hagal.ee/rannakud-harmooniasse/ | Olen maadelnud haigustega. Olnud hädas oma viha ja hirmudega. Ma pole olnud piisavalt sihvakas ja tüdrukud on olnud liiga pikad. Mäed on olnud kaugetes maades ja koopad pimedad. Aja jooksul on viha loonud minus sisemise kindluse. Tüdrukud on lühemaks jäänud või olen ise kasvanud. Mäed on nüüd käe jala juures ja nii meeli erutavad, et käin neid iga aasta vaatamas. Pimedus on minust kadunud ja koobastes olen leidnud meelerahu. Kõik on võtnud AEGA ja kulgemist. See on olnud seiklus. Protsess. Kohati pannud kõhus kripeldama. Tihti mõtlesin varem - oli seda nüüd vaja. Veidi rahunemist ja üleelatud hirm asendub naeratusega. Oli ikka vaja küll. Meil on omad tugevad ja nõrgad küljed. Minu tugevus on elulaad. Enamus inimesi ütleb- tehke mu sõnade järgi. Mina ütlen- tehke mu tegude järgi. Olen ise see, millest räägin. Olen eeskuju. Häbenemata. |
Kui lähed kursusele või kuulad kellegi õpetust, vaata talle sügavalt silma.
Kui valid raamatut, tunneta, kas sulemees ise elab oma õpetuste järgi.
Kui valid raamatut, tunneta, kas sulemees ise elab oma õpetuste järgi.
kogukonna kingitus HARIDUSSELTSILE ev juubeli puhul - seltsimaja ON maalile jäädvustatud A.D. 2018
24/2/2019
 | Täname teid, head annetajad! Raamitud maal koos annetajate nimedega tagaküljel asub seltsimaja fuajee seinal. |
Maali autor Keiu Kuresaar
Jõgisoo seltsimajas tähistati Eesti Vabariigi 101.aastapäeva traditsioonilise pidulikkusega: ülevad kõned, tänukirjad, võrratu tort ja meeletu tants. Vallavanem Andres Laisk tunnustas tegusaid kogukondi, kelle esindajaid oli saalis 13 külast ja kahest linnast. Vastne Saue valla vapimärgi omanik, Saue-Jõgisoo Haridusseltsi esinaine Ülle Rondo tänas oma pidupäevakõnes juubeliaasta sündmuste ja projektide eestvedajaid. Seejärel tervitas seltsimaja saali kogunenud seltskond šampuseklaaside kõlinal, sünnipäevalaulu saatel peomeeleolu loojat, muusikut Mait Maltist (kellel oli samal päeval sünnipäev).
Õhtu üllatuseks oli maali avamine – „Jõgisoo seltsimaja AD 2018“ maali autoriks on Keiu Kuresaar. Maal on kingitus kogukonnale EV100 puhul, kingi soetamiseks korraldatud korjanduses osalejate nimed saavad väärikalt maali tagaküljel jäädvustatud.
EV 101.aastapäeva tähistamisele Jõgisoo seltsimajja olid kutsutud naabrid lähemalt ja kaugemalt Saue vallast, üheskoos Ääsmäe aktiiviga rõõmustas haridusselts esmakohtumise üle Riispere ja Turba seltsingutega. Ühel meelel nõustuti, et kogemuste vahetamine viib uute ideede sünnini ning sealt edasi eduka ühistegevuseni. Ikka kogukonna heaks!
Õhtu üllatuseks oli maali avamine – „Jõgisoo seltsimaja AD 2018“ maali autoriks on Keiu Kuresaar. Maal on kingitus kogukonnale EV100 puhul, kingi soetamiseks korraldatud korjanduses osalejate nimed saavad väärikalt maali tagaküljel jäädvustatud.
EV 101.aastapäeva tähistamisele Jõgisoo seltsimajja olid kutsutud naabrid lähemalt ja kaugemalt Saue vallast, üheskoos Ääsmäe aktiiviga rõõmustas haridusselts esmakohtumise üle Riispere ja Turba seltsingutega. Ühel meelel nõustuti, et kogemuste vahetamine viib uute ideede sünnini ning sealt edasi eduka ühistegevuseni. Ikka kogukonna heaks!
| Head inimesed said Eesti Vabariigi 101. aastapäeval pärjatud Saue valla vapimärgiga suure südame ja pühendumusega tehtud töö eest. Vapimärgi pälvisid Ülle Rondo, Leelo Tungal ja Ilse Metsamaa. |  |
 Saue-Jõgisoo Haridusseltsi esinaine ÜLLE RONDO - Saue valla vapimärk järjepideva tegutsemise eest kogukonna seltsielu edendamisel. | Jõgisoo seltsimajas ei toimu ükski üritus ilma Ülleta, seda juba viimased 15 aastat. Ülle on nagu vedur (ise ütleb hoopis, et nagu kapten laevas), kes järjekordse idee teostamiseks haagib vajalikud vagunid (loe: meeskonna) sappa ja juhib edukalt ettevõtmise lõpuni. Nii on toimunud ja toimuvad edaspidi traditsioonilised haridusseltsi juubeliüritused, vabariigi aastapäeva tähistamised, laste teatrietendused ja eakate jõulupeod… ja Ülle ideest käivitus ka EV100. aastapäeval toimunud hobujõudude paraad, mille trajektoor kaasas inimesi ja hobujõude ümberkaudsetest küladest Sauelt Ääsmäeni. Ülle on nii juurte kui südamega Saue-Jõgisoo Haridusseltsi ja selle väärika hoone küljes: ta tunneb uhkust, et seltsi üritustel osaleb juba pere 5. põlvkond. Ülle poolt aastate jooksul seltsimaja renoveerimisse panustatud energia saab kuhjaga taastatud, nähes avaras ja soojas saalis lustivat rahvahulka. |
| Soovime kõigile jõudu ja jaksu oma tegemistes ning toimetamistes! |  |
Jõgisoo seltsimaja piparkoogilõhnalisse saali kogunes väärikas piduliste seltskond 14. detsembril, et pidada maha üks meeleolukas ühislaulmine (ja tantsimine) Lõõtspillipoiste saatel. Jõgisoo ja ümberkaudsete külade ning Saue linna eakate jõulupidu päädis üllatuskülalise – jõuluvana saabumisega.
Jõuluvanale, kes seekord jõudis kohale saanil, millele olid rattad alla monteeritud (vastavalt ilmastikuoludele) on tee seltsimajja juba varasematest aegadest tuttav, vaevalt nädal varem rõõmustas ta Jõgisoo kandi lapsi.
Jõuluvanale, kes seekord jõudis kohale saanil, millele olid rattad alla monteeritud (vastavalt ilmastikuoludele) on tee seltsimajja juba varasematest aegadest tuttav, vaevalt nädal varem rõõmustas ta Jõgisoo kandi lapsi.
 | Olete oodatud Jõgisoo seltsimaja laste jõulupeole 9. detsembril 2018 algusega 15:00. Külla tuleb lasteteater Rõõmulill etendusega „Nõiatüdruk Mirell ootab jõule“. Etenduse kestus on u 30 min ja sobib vaatamiseks 3-10 aastasele lastele. Peolt ei puudu ka jõuluvana, kes kuulab laste salme/laule ning jagab igale lapsele kingipaki. Palume lapsed registreerida aadredssil: info@jogisooseltsimaja.ee ja kanda osalustasu 5 eurot iga lapse kohta 6. detsembriks 2018, MTÜ Saue-Jõgisoo Haridusselts EE322200001120083061 (selgitusse märkida laste nimed). Laste saatjatele sissepääs tasuta. |
 | |
Kaks toredat Saue valla naabrit, Jõgisoo ja Valingu-Aila kutsuvad kõiki mõnusat pühadeootuse meeleolu looma. Jõgisoo seltsimajas toimub 1. detsembril algusega kell 11 mitu töötuba, kus saate inspiratsiooni ja oskuseid endale meeleolu ja lähedastele kingituste loomiseks. Töötoad on tasuta, kuid kohtade arv neis on piiratud ja vajalik on eelnev registreerimine.
 Kui sa soovid ka ise omavalmistatud tooteid meie kandist pakkuda, võta julgesti korraldajatega ühendust. |
|
Lisaks töötubadele on avatud mitu müügiletti:
- Oma laegastega on kohal Twinflame Design, kelle abiga saate endale või oma lähedasele valmistada ja soetada tähenduslikuehte.
- Jõgisoo oma küla Lilla Disain pakub nii kaunistamiseks, kui ümbrikusse pistmiseks käsitöökaarte.
- Jõgisoo seltsimajas end koduselt tundev Emilia seab taas üles muinasjutulise pühademeeleolus fotonurga, kus saate poole tunni jooksul teha 15 meeleolukat fotot. Sessioon ja fotod maksavad 80 eurot. Töö sujumiseks palume ennast eelnevalt REGISTREERIDA
- Kõige krooniks on kohal meie kandi parimad küpsetajad, kes avavad seltsimajas pühademeeleolus Ääsmäe külaplatsi kohviku . Nende valmistatud hõrgutisi on võimalik nii kohapeal nautida, kui ka kaasa osta.
Iga osaleja saab meie üritusel teha ka heateo. Kogume kingitusi nende perede lastele, kellel majanduslikult väga hästi ei lähe. Kaks poissi, kelle pikkuseks on 152cm ja jalanumber 40-41, peavad jõulude ajal ka oma sünnipäevi. Kuna nad on suured jalgpallisõbrad, siis igatsevad väga endale treenimiseks varustust. Lisaks oleme enda aidata võtnud veel neli last vanuses 5-12, kellel teha pühadeks väike üllatuskott tervislike maiustustega. Kui sa soovid ka sellesse panustada, võid oma kingid neile lastele kaasa võtta.